Muchirongwa chanhasi,tinowongorora kuti Bumbiro remutemo rino shandurwa seyi,uye kuti macitizens anokwana papi mu shanduko iyi.
Chokutanga, mutemo uri kuda kushandurwa unofanhira kutanga kushambadzwa mumapepa nhau, nekuparemende, gazeting.
Kana izvi zvaitwa, bumbiro remutemo rinoti panofanira kuyitwa nhaurirano nemacitizens kwemazuva anokwana makumi manomwe, 90 days. Izvi zvinoreva kuti Parliament inofanhira kupa macitizens mukana wekupawo muwono wavo kuburikidza nekuita isangano nevamiririri vavo, MPs uyewo kutumira pfungwa dzavo kuparamende. Macitizens ese anokurudzirwa kupawo muwono wavo munhaurirano idzi.
Mumazuva makumi manomwe 90 days aya mazuva se kusanganisira ma weekend, haasi mazuva ekuyenda kumabasa chete. Mazuva aya akatotangabkuverengwa kubva pakatanga kuburitswa kushandurwa kwemutemo mumwedzi wa Kukadzi uchangobva kupera uyu.
Kana nguva iyi yapera dare reparamende rinofanirwa kuzoyita nhaurirano zvakare mayererano ne shanduko iyi.
Matare maviri re National Assembly ne Senate vanofanhira kupasisa mutemo uyu nekuhwinha kwema vhoti kwakarawudzira kubva kumakurukota ese two thirds majority.
Zvichakadaro pane zvimwe zvakakosha.
Kana kushandurwa kwemutemo kwave kukanganisa midzi yebumbiro remutemo kusanganisira masarudzirwo emutungamiriri wenyika ,makore avano tonga ma citizens anofanira kupiwa mukana we referendum apo vanvhota kuti vanoda here shanduko iyi kana kuti havaide.
Izvi zvakakoshereyi
Bumbiro remutemo rinobva muvanhu naizvozvo shanduko yese inofanhira kuyitwa nevanhu. Kuchinjwa kwebumbiro remutemo hakufaniri kuitwa muchinyararire. Nhaurirano idzi dzirio kuti macitizens awanewo chaanotaura amusoro peshanduko iyi.
Muchirongwa chinotevera chemanga muchizviziva here? Tinoyita wongororo yekuti zvakanakireyi kuti payitwe referendum uye zvinoreveyi kuma citizens.
Ehlelweni lwanamuhla, sigxila ekuthini uMthethosisekelo ungaguqulwa njani, lokuthi umphakathi ungenelela njani kulokho.
Ukuguqula uMthethosisekelo akufani lokuguqula umthetho ojwayelekileyo. Kudinga indlela ekhethekileyo.
Okokuqala, isiphakamiso sokuguqula kumele sifakwe ebantwini ngokusemthethweni, lokhu kubizwa ngokuthi ukugazethwa.
Ngemva kokwaziswa kwabantu, uMthethosisekelo udinga ukuthi kube lesikhathi sezinsuku ezingamatshumi ayitshiyalolunye zokubonisana lomphakathi. Lokhu kutsho ukuthi iPhalamende kumele livumele izakhamuzi ukuthi zinike imibono yazo, ngokuhlela imihlangano yokulalelwa kwemibono kanye lokwamukela iziphakamiso ezibhaliweyo. Zonke izakhamuzi ziyakhuthazwa ukuthi ziphathise kulokhu kubonisana.
Lezo nsuku ezingamatshumi ayisitshiyangalolunye ngezekhalenda, hatshi ezokusebenza kuphela, njalo sezivele zaqala njengoba ukugazethwa kwenziwa ngenyanga edlule, enyangeni kaNhlolanja (February).
ngemva kwaleso sikhathi yikho iPhalamende elingaqala khona ukuxoxa ngeBhili.
Ngemva kwalokho, kokubili iNational Assembly leSenate kumele kokubile kudlule uguquko lolu ngenani lamalunga amabili kwezintathu (two-thirds majority) awo wonke amalunga akhona.
Kodwa kukhona okunye okuqakathekileyo.
Nxa uguquko oluphakanyisiweyo luthinta imigomo eyisisekelo yoMthethosisekelo, njengokuthi abaholi bakhethwa njani, kumbe ukuthi basebenza isikhathi esingakanani, kumele futhi luye ku-referendum, lapho izakhamuzi ezivota khona ngokuqondileyo ukuthi “yebo” kumbe “hatshi”.
Kungani lokhu kuqakathekile?
Ngoba uMthethosisekelo ungowabantu. Uguquko olukhulu aluhloswanga ukuthi lwenzeke ngokuthula. Kumele kusetshenzenziswane kunye lomphakathi.
Ehlelweni oluzayo, sizahlolisisa ukuthi iziphakamiso ezikhona khathesi zingadinga yini i-referendum, lokuthi lokhu kutshoni kuzakhamuzi.
Eka xiphemu xa namuntlha, hi kongomisa eka ndlela leyi Vumbiwa byi nga cinciwaka ha yona, na laha vaaki va nghenaka kona.
Ku cinca Vumbiwa a swi fani na ku cinca nawu lowu tolovelekeke. Swi lava endlelo ro hlawuleka.
Xo sungula, ku cinca loku ringanyetiweke ku fanele ku kandziyisiwa ximfumo, leswi swi vuriwa gazetting.
Endzhaku ka loko yi kandziyisiwile, Vumbiwa byi lava nkarhi wa masiku ya 90 wa ku burisana na vaaki. Sweswo swi vula leswaku Palamende yi fanele ku pfumelela vaaki ku nyika mavonelo ya vona, hi ku tirhisa ku yingisela ka vaaki na ku rhumela. Vaaki hinkwavo va khutaziwa ku nghenelela eka mimbulavurisano leyi.
Masiku wolawo ya 90 i masiku ya khalendara, hayi masiku ya ntirho se ya ya emahlweni kusukela loko ku gazzeting ku endliwile nhweti leyi nga hundza, february.
Endzhaku ka nkarhi wolowo ntsena Palamende yi nga sungula ku kanetana hi Nawumbisi lowu.
Kutani, havumbirhi bya Nhlengeletano ya Rixaka na Senate un’wana na un’wana u fanele ku pasisa ku cinca hi vunyingi bya mbirhi xa nharhu bya swirho swa vona hinkwaswo.
Kambe ku ni nchumu wun’wana wa nkoka.
Loko ku cinca loku ringanyetiweke ku khumba milawu ya xisekelo ya vumbiwa, ku fana na ndlela leyi varhangeri va hlawuriwaka ha yona, kumbe leswaku va tirha nkarhi wo tanihi kwihi, yi fanele ku tlhela yi ya eka rheferendamu, laha vaaki va vhotaka hi ku kongoma ina kumbe e-e.
Ha yini leswi swi ri swa nkoka?
Hikuva Vumbiwa i bya vanhu. Ku cinca lokukulu a ku endleriwanga ku endleka hi ku rhula. Swi endleriwe ku katsa ku nghenelela ka vaaki.
Eka swiphemu leswi taka, hi ta kambisisa loko swiringanyeto swa sweswi swi nga lava leswaku ku endliwa referendum na leswaku sweswo swi vula yini eka vaaki.
Mubuzuba bwasunu, tulamwaabila fuka lyabili (episode 2) munjiisyo njimupakwidwa a Change Radio News atala a Amendment Bill No. 3. Sunu tulalanganya inzila zizumizidwe mumulawu zyakulembulula kkata lyamulawu.
Kuti kakuyanda kulembululwa kkata lyamulawu, chakusalika nchakuti makanze aloobo ngakweeledde azibisigwa kubantu, itegwa gazetting muchikuwa.
Kuzwa waawo, bantu beelede kupegwa mweenya wakupa maboneno abo mumazuba ali makumi-musanu amakumi abanda (90 days). Parliament yeelede kuchita mulimo ooyu wakuya mubantu boonse bamuchisi kuti balyaambwiidde nzibayeeya.
Nikwayinda mazuba aaya aambidwe ajulu, Parliament ngayazoosalika kuyooma kababonesyana amulawu ooyo. Kuti ibuunji bwabantu naakuti two thirds-majority zya bantu bali mu National Assembly mpawo a Senate bawuvotela mulawu ooyu, nkukuti ngawazumininwa kuti ubeleke.
Pesi kuti kampango naakuti amendment eeyo kisoleeka kusandula zintu zili mbuli nzila zyakusala baleli bachisi mpawo aminyaka njibeelede kukkala muwofesi, ngakweeledde kwachitwa imwi referendum ilyiimikilila, bantu balyaambwiida kwiinda mukuvota.
Nkaambo nzi nimweelede kuziba zyoonse eezi?
Nkaambo constitution njabantu boonse. Kusandulwa kwa constitution takweelede kuchitwa pe bantu kabatazizyi.
Mu fuka (episode) itobela, tuyolanga kuti makanze (proposal) iliko iyanda referendum na olo kuti pe. Kwasunu, atugole mpawo aawa.
In today’s episode, we focus on how the Constitution can be amended, and where the public fits in.
Changing a Constitution is not like changing an ordinary law. It requires a special process.
First, the proposed amendment must be officially published, this is called gazetting.
After it is published, the Constitution requires a 90-day period of public consultation. That means Parliament must allow citizens to give their views, through public hearings and submissions. All citizens are encouraged to participate in these consultations.
Those 90 days are calendar days, not working days are already ongoing since the gazzeting was done last month, february.
Only after that period can Parliament begin debating the Bill.
Then, both the National Assembly and the Senate must each pass the amendment with a two-thirds majority of all their members.
But there is something else important.
If a proposed amendment affects fundamental constitutional principles, such as how leaders are elected, or how long they serve, it must also go to a referendum, where citizens vote directly yes or no.
Why does this matter?
Because a Constitution belongs to the people. Major changes are not meant to happen quietly. They are meant to involve public participation.
In the coming episodes, we will examine whether the current proposals may require a referendumand what that means for citizens.